Riik tahab karmistada roolijoodikute karistusi

Selleks, et olukorda parandada ja joobes juhtimist vähendada, on justiitsministeerium välja töötanud kaheksa ettepanekut.

Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surma seoses sellega, et istus rooli kriminaalses joobes, saab talle tulevikus mõista karmima karistuse. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus.  

Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel.

Neljandaks on tehtud ettepanek näha ette teatud juhtudel väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest.

Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest.